Klaasitükike
Lugege Ilmutuse 21:22-22:5
Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim. (2. Korintose 3:18)
Kui ma olin laps, elas me perekond Keenias. Meie maja seisis igalt poolt põõsastega ümbritsetud künkanõlval.
Ühel päikesepaistelisel hommikul märkasin ma võserikus rohus midagi eredat säramas. See säras nii tugevasti, et ma olin veendunud, et see on hinnaline kalliskivi. Täis erutust, tormasin ma künkast üles ja sööstsin oma avastuse juurde.
Sain valusa pettumuse osaliseks! “Kalliskivi”, mida ma olin näinud, osutus väärtusetuks klaasitükiks. See oli küll tolmune, kuid säras sellegipoolest päikese käes. Ma ei ole kunagi unustanud seda teravat pettumusetunnet, kui ma aga mõtlesin klaasitükile, sain hoopis ootamatu õppetunni.
See, mis polnud muud kui minema visatud klaasitükike, peegeldas sellegipoolest päikese võimsust. Meie jaoks aga on Jumala hämmastav kavatsus selline: kuigi me asume selle maailma tolmuses keskkonnas, saame siiski Jumala au imada ja seda teistele peegeldada. Ja ühel päeval oleme me Jumala jaoks kalliskivid, kes “otsekui laubaehte kivid peavad sätendama tema maal” (Sakarja 9:16).
Sain valusa pettumuse osaliseks! “Kalliskivi”, mida ma olin näinud, osutus väärtusetuks klaasitükiks. See oli küll tolmune, kuid säras sellegipoolest päikese käes. Ma ei ole kunagi unustanud seda teravat pettumusetunnet, kui ma aga mõtlesin klaasitükile, sain hoopis ootamatu õppetunni.
See, mis polnud muud kui minema visatud klaasitükike, peegeldas sellegipoolest päikese võimsust. Meie jaoks aga on Jumala hämmastav kavatsus selline: kuigi me asume selle maailma tolmuses keskkonnas, saame siiski Jumala au imada ja seda teistele peegeldada. Ja ühel päeval oleme me Jumala jaoks kalliskivid, kes “otsekui laubaehte kivid peavad sätendama tema maal” (Sakarja 9:16).
Elaine Brown (Perthshire, Ðotimaa)