Isegi kui te ei ole selleks valmis
Lugege Luuka 9:51-62
Aga see sündis, kui Jeesuse ülesvõtmispäevad olid lähedal, et ta hakkas minema Jeruusalemma poole. (Luuka 9:51)
Ma käin treenimas kohalikus spordihoones, alati alustades jooksuga siserajal.
Kui ma ühel päeval trenni alustasin, siis mõtlesin: “Mul pole mingit tahtmist seda teha. Järgmise ringi ajal ma lõpetan.” See polnud just kõige targem mõte, sest mul oli veel seitseteist ringi läbida.
Ma rühkisin edasi – teine, kolmas ring – iga ringi järel lubades endale, et nüüd peatun. Siis kusagil neljanda ringi ajal ütles mulle sama sisehääl: “Meelekindlust ei mõõdeta sellega, mida sa teed siis, kui tunned, et oled valmis seda tegema. Seda mõõdetakse sellega, mida sa teed siis, kui pole valmis seda tegema.”
Nagu minu puhul tollel hommikul jooksurajal, nõuab paastuaegse distsipliini järgimine sageli selle tegemist, milleks me ei tarvitse valmis olla. Parim distsipliininäide on Jeesus, kui ta alustas oma teekonda Jeruusalemma, mille kohta ta teadis, et see viib teda ristile. Ta polnud kindlasti selleks valmis, kuid läks sellegipoolest.
Me kujundame oma hinge, seistes vastu kiusatustele ja kõndides koos Jeesusega ristile. Paastuaja kuus nädalat võivad tunduda nagu kaheksateist ringi jooksurajal. Kas meil on meelekindlust alustada? Kas suudame jätkata isegi siis, kui me pole selleks valmis? See aitab meid meeles pidada, et me ei jookse üksi, vaid üheskoos ja koos temaga, kes annab meile rohkem kui vajame, et paastuaega lõpetada.
Ma rühkisin edasi – teine, kolmas ring – iga ringi järel lubades endale, et nüüd peatun. Siis kusagil neljanda ringi ajal ütles mulle sama sisehääl: “Meelekindlust ei mõõdeta sellega, mida sa teed siis, kui tunned, et oled valmis seda tegema. Seda mõõdetakse sellega, mida sa teed siis, kui pole valmis seda tegema.”
Nagu minu puhul tollel hommikul jooksurajal, nõuab paastuaegse distsipliini järgimine sageli selle tegemist, milleks me ei tarvitse valmis olla. Parim distsipliininäide on Jeesus, kui ta alustas oma teekonda Jeruusalemma, mille kohta ta teadis, et see viib teda ristile. Ta polnud kindlasti selleks valmis, kuid läks sellegipoolest.
Me kujundame oma hinge, seistes vastu kiusatustele ja kõndides koos Jeesusega ristile. Paastuaja kuus nädalat võivad tunduda nagu kaheksateist ringi jooksurajal. Kas meil on meelekindlust alustada? Kas suudame jätkata isegi siis, kui me pole selleks valmis? See aitab meid meeles pidada, et me ei jookse üksi, vaid üheskoos ja koos temaga, kes annab meile rohkem kui vajame, et paastuaega lõpetada.
Gregory M. Weeks (Missouri, USA)