Hästiveedetud aeg

Sõbranna kuulas kannatlikult, kui ma pajatasin oma kiirest päevast ja ülipikast pooleliolevate asjade nimekirjast. Ma tundsin ise, et olin oma aega arukalt kasutanud, aga tema reaktsioon üllatas mind. “Kuhu mahtus Jumal?” küsis ta. Hämmastunult adusin, et ma olin lootnud, et saan oma tubliduse eest kiita. Sõbranna küsimus pani mind oma toimekat päevaplaani ümber hindama. Enamik meist tahab, et teised näeksid meie töökust. Kas me julgeme tunnistada, et veedame aega palvetades või Piiblit lugedes või lihtsalt istudes ja Jumala õnnistuste üle mõtiskledes?

Jeesus tahtis, et jüngrid teda teeniksid, kuid veel rohkem tahtis ta nendega osadust. Lisaks sellele kutsus Jeesus neid puhkama uuendamaks oma mõistust ja ihu tööks, mida nad olid kutsutud tegema.

Me võime kergesti langeda püünisesse, püüdes teistele oma tegevusega muljet avaldada ja vaadates mööda koos Jumalaga puhatud ajast. Kui Jumal on meie igapäevakalendris, siis leiame uuendatud energiat, millega enda ees seisvaid ülesandeid täita.