Jumala Sõnasse imendumine

Lapsepõlvest alates on Piibel olnud osa minu päevast. Kui ma olin laps, lugesid seda mulle mu vanemad. Kui ma kasvasin, andsid nad mulle lugemiseks “Päevasõna”. Oleme abikaasaga alustanud enamikku päevadest piiblilugemise ja ühise palvega. Viimastel aastatel olen aga tundnud, et ühekordne Piiblisse süvenemine päeva jooksul ei ole sama mis “päeval ja ööl” mõtisklemine. Mu kolm väikest poega ei jäta mulle vaba aega, seepärast on raske leida mõtisklemiseks sobivat aega. Ma ei ela enam oma kodumaal, pühapäevased jumalateenistused toimuvad minu jaoks võõras keeles. Sellegipoolest ei pea ma ootama, millal mu lapsed vanemaks saavad, et siis pidevalt hakata piiblisõnade üle mõtisklema. Kui ma kõhklen, närtsib mu vaim nagu hooletusse jäetud potilill.

Pikkamööda olengi leidnud lahendused. Möödunud aastal riputasin ma üles igapäevaste piiblitekstidega kalendri. Sel aastal panin ma kraanikausi kohale aknale piiblipeatüki, mida sageli vahetan. Nüüd saan ma nõusid pestes Jumala Sõna üle mõtiskleda. Päeva jätkudes imbuvad piiblitõed mu südamesse ja kosutavad mind pidevalt.