Jumal juhib

Kohutava ksenofoobia ajal Lõuna-Aafrikas näeme ja kuuleme metsikustest, mida meie kaasmaalastest lõuna-aafriklased teiste Aafrika riikide elanike kallal toime panevad. Sellistel kordadel võiksime väga hästi küsida: “Kus on Jumal?” Just siis saab meie usk oma tõelisi värve näidata. Igale “miks” küsimusele saame oma südames vastata: “Me ei mõista küll Jumalat, kuid sellegipoolest usume.” Võib-olla on see maailmavaade meile kergem kui “välis-maalastele”, kes vägivalla ohvriks langevad. Sellistes olukordades saame kõik midagi teha. Me võime palvetada ja hättasattunuid aidata. Me saame anda varjupaika, toitu ja lohutust, nagu käskis Jesaja Jumala rahvast: “Päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked. Eks see ole murda oma leiba ja viia oma kotta viletsad kodutud” (Jesaja 58:6-7).

Me ei tohiks karta ja jätta oma valgusel paistmata hirmust, et seda tehes paneme oma elu hädaohtu. Kui meist saavad Jumala kaastöölised, siis olgu meil igas olukorras usku Jumalasse ja julgust anda oma panus.