Tõelised kuldsed aastad
Lugege Jeremija 17:5-8
Küll mu Jumal täidab kõik teie vajadused oma rikkust mööda kirkusega Kristuses Jeesuses. Aga Jumalale ja meie Isale olgu kirkus igavesest ajast igavesti. (Filipi 4:19-20)
Minu hiljutise pensionile jäämise järel oleme naisega selgemaks saanud eelarve kontrollimise, harvem restoranide külastamise ja oma kulutuste piiramise. Võib-olla on sõna, mis meie jaoks kõige paremini pensionile jäämist kirjeldab, talumatu.
Talumatu, see on, kui me jätame Jumala pildist välja. Aga me saame olla tänulikud, et Jumal on püsiv. Jumala ustavus täita me vajadusi on sama, nagu see oli enne minu pensionile jäämist. Jumal ei ole piiratud meie piiratud ressurssidega. Jumal ju varustas Iisraeli rahvast iga päev mannaga. Ja Jeesus käskis Peetrust võtta lisaraha maksudeks kala suust (Vaadake Matteuse 17:24-27). Jeesus võttis ka viis leiba ja kaks kalakest ning toitis enam kui 5000 inimest.
Tänasest piiblitekstist võrdlust valides, kui meil on valikuvõimalus olla kadakas kõrbes või vee äärde istutatud puu, siis on meie parim valik ilmne. Eriti meeldib mulle üks osa tekstist, nimelt “ei muretse” (Jeremija 17:8). Tänu Jumala ustavusele on mu pensioniaeg õnnistatud, mitte neetud, viljakas, mitte viljatu, edukas, mitte kasin. Jumala ustavus muudab talumatu teostatavaks.
Tänasest piiblitekstist võrdlust valides, kui meil on valikuvõimalus olla kadakas kõrbes või vee äärde istutatud puu, siis on meie parim valik ilmne. Eriti meeldib mulle üks osa tekstist, nimelt “ei muretse” (Jeremija 17:8). Tänu Jumala ustavusele on mu pensioniaeg õnnistatud, mitte neetud, viljakas, mitte viljatu, edukas, mitte kasin. Jumala ustavus muudab talumatu teostatavaks.