Usuand
Lugege Matteuse 11:25-28
Mis ma teile ütlen pimedas, seda ütelge valges, ja mida te kuulete kõrva sisse sosistavat, seda kuulutage katuselt. (Matteuse 10:27)
Ma kasvasin üles ateistina, saades kodus, koolis ja kõrgkoolis ateistliku kasvatuse. Ma omandasin kaks kõrgharidust loodusteadustes (meditsiinis ja bioloogias) ja olin kindlalt veendunud, et Jumal oli harimatute inimeste väljamõeldis. Haiglas, kus ma töötasin, oli mu kolleegide hulgas kristlasi, kuid nad varjasid, et usuvad Jumalasse. Ainus, kellega me usust rääkisime, oli meditsiiniõde. Siiski ei pidanud ma temaga ateistlikke vestlusi. Tema andis mulle mu esimesed õppetunnid usust. Meie jutua- jamiste tõttu hakkasin ma esimest korda mõtlema võimalusele, et meie, ateistid, eksime.
60-aastaselt võtsin ma tänu sellele tutvusele Kristuse vastu, mind ristiti ja minust sai kristlane. Äkki avastasin ma terve maailma, mis oli olnud mulle tundmatu.
Kui ma kolisin Krasnodari oblastisse Juþnõi külla, tundsin end üksikuna. Jumal juhatas mind uude kirikusse. Ma leidsin uued kristlastest sõbrad ja polnud enam üksi. Mõne aja pärast hakkasin juhatama piiblitunde, kus ma rääkisin koguduseliikmetele evangeeliumist ja Jeesusest. Nüüd imestan, kuidas ma sain varem ilma Jumalata elada.
60-aastaselt võtsin ma tänu sellele tutvusele Kristuse vastu, mind ristiti ja minust sai kristlane. Äkki avastasin ma terve maailma, mis oli olnud mulle tundmatu.
Kui ma kolisin Krasnodari oblastisse Juþnõi külla, tundsin end üksikuna. Jumal juhatas mind uude kirikusse. Ma leidsin uued kristlastest sõbrad ja polnud enam üksi. Mõne aja pärast hakkasin juhatama piiblitunde, kus ma rääkisin koguduseliikmetele evangeeliumist ja Jeesusest. Nüüd imestan, kuidas ma sain varem ilma Jumalata elada.
Galina Vjugova (Venemaa, Krasnodar)