Minu Abba
Lugege Rooma 8:12-17
Jumal läkitas oma Poja,... et me saaksime pojaseisuse. Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: “Abba! Isa!” (Galaatia 4:4-6)
1979. aastal suri mu isa vähki. Ta oli teeninud Lõuna-Indias Karnataka osariigis politseinikuna. Me kutsusime teda “Appa”, mis meie kohalikus kannada keeles tähendab “isa”. Tolle aja kombe kohaselt ei tohtinud tütardel olla oma isaga avalikke suhteid või vestlusi. Kuigi me austasime oma vanemaid, väljendasime me oma armastust nende vastu ainult sõna-kuulelikkuse, mitte kunagi sõnadega.
Alles pärast isa surma mõistsin, kui väga ma temast puudust tundsin. Ma igatsesin hoida ta ümbert kinni ning väljendada armastust ja tänulikkust, mida ma tema eluajal ei saanud teha. Iga päev mõtlen ma temale ja tänan Jumalat oma isa eest.
Iga kord, kui ma loen Rooma 8:15, rõõmustan ma Jumala igavesti kestva armastuse ja hoolitsuse üle ning mõtisklen headuse ja halastuse üle, mida Jumal näitab meie hirmu ära võttes ja meid “Jumala lasteks” kutsudes.
Me saame ka näidata oma tänulikkust selle hämmastava armastuse eest, jagades teistega Jumala armastust.
Alles pärast isa surma mõistsin, kui väga ma temast puudust tundsin. Ma igatsesin hoida ta ümbert kinni ning väljendada armastust ja tänulikkust, mida ma tema eluajal ei saanud teha. Iga päev mõtlen ma temale ja tänan Jumalat oma isa eest.
Iga kord, kui ma loen Rooma 8:15, rõõmustan ma Jumala igavesti kestva armastuse ja hoolitsuse üle ning mõtisklen headuse ja halastuse üle, mida Jumal näitab meie hirmu ära võttes ja meid “Jumala lasteks” kutsudes.
Me saame ka näidata oma tänulikkust selle hämmastava armastuse eest, jagades teistega Jumala armastust.
Mary Joyce (India, Karnataka)