Jäljendamine
Lugege Efesose 4:30-32; 5:1-2
Võtke nüüd Jumal eeskujuks nagu armastatud lapsed, ja käige armastuses, nõnda nagu Kristus meid on armastanud ja on ise-enese loovutanud meie eest anniks ja ohvriks, magusaks lõhnaks Jumalale. (Efesose 5:1–2)
Meie kaheaastane poeg Caleb armastab oma ema ja isa jäljendada. Talle meeldib meie susse ja kingi jalga proovida ning nendes ringi komberdada. Ta tahab tolmu imeda või lund kühveldada, kui üks tema vanematest seda teeb. Ta kordab sageli meie lauseid, aimates täpselt järele isegi hääletooni.
Calebi soov olla oma vanemate moodi on omane kõigile lastele. Laste arengu asjatundjate sõnul on sellised järeleaimatud tegevused väiksele lapsele suureks õppetunniks, millel on arenevatele meeltele jäädav mõju.
Meie poja jäljendamissoov aitab meil mõista Pauluse juhtnööre Efesose 5:1. Kuna Jumal on meie Taevane Isa, on loomulik ja õige teda jäljendada. Sellise jäljendamise kaudu õpime elama täisväärtuslikku elu.
Me õpime armastama teisi, püüdes neid armastada nii, nagu Jumal seda teeb. Me õpime kaastunnet, heldust ja andestust, praktiseerides neid oma igapäevaelus. Mida rohkem me Jumalat jäljendame, seda lihtsamaks ja loomulikumaks see muutub. Jäljendamise kaudu saame tuntuks Jumala lastena.
Calebi soov olla oma vanemate moodi on omane kõigile lastele. Laste arengu asjatundjate sõnul on sellised järeleaimatud tegevused väiksele lapsele suureks õppetunniks, millel on arenevatele meeltele jäädav mõju.
Meie poja jäljendamissoov aitab meil mõista Pauluse juhtnööre Efesose 5:1. Kuna Jumal on meie Taevane Isa, on loomulik ja õige teda jäljendada. Sellise jäljendamise kaudu õpime elama täisväärtuslikku elu.
Me õpime armastama teisi, püüdes neid armastada nii, nagu Jumal seda teeb. Me õpime kaastunnet, heldust ja andestust, praktiseerides neid oma igapäevaelus. Mida rohkem me Jumalat jäljendame, seda lihtsamaks ja loomulikumaks see muutub. Jäljendamise kaudu saame tuntuks Jumala lastena.
Anita Dualeh (Minnesota)