Kristuse armastus meie vastu

Eile kirikus olles vaatasin perekonda, kes istus minu ees. Poeg istus ratastoolis oma vanemate kõrval. Ta pea viskles vahet pidamata intensiivselt ette ja taha. Kohe, kui nad olid istunud, sirutas isa välja oma käsivarre, nõjatus küünarnukiga ratastooli käetoele ja hoidis poja kukalt, et kramplikke liigutusi rahustada. Nägin terve jutluse ajal, kuidas isa käsi poisi pead hoidis ja silitas. Lõpuks rahustas isa puudutus poega ja ta pea jäi paigale.

Minule oli see pilt isast ja pojast jutluse eest. Armastus, mida isa väljendas, oli nii kannatlik, püsiv ja suur, et olen kindel, et see tuli Jumalalt, kandudes isalt pojale. Mulle näis, et isa oli mõistnud, et Jumal on talle oma poja vastu nii palju armastust andnud, et see ületab erivajadustega lapse kasvatamise raskused. Sel hetkel avas isa oma südame Kristuse armastusele, et see saaks tema kaudu voolata.