Tuhkapäev

Olen paastuajast alati mõelnud kui ajast, mil paastutakse, see tähendab loobutakse millestki, kas lõunasöögist või mõnest igapäevasest meeleheast nagu komm või kohv. Minu kirikus küsitakse tavaliselt: “Millest sa paastuajal loobud?” Ma ei olnud kunagi mõelnud, et paastuajal võiks midagi muud teha, kuni lugesin ühel hommikul ülaltoodud kirjakohta Jesaja raamatust, ning tol samal hommikul sain selle kirjakoha kohta jumaliku õppetunni.

Kui sõitsin autoga tööle, märkasin tiheda liiklusega ristmikul seismas kulunud riietega habetunud meest. Ta hoidis käes silti, millele oli kirjutatud: “Olen kodutu veteran, vajan abi!” Mulle tulid kohe meelde Jesaja sõnad selle kohta, millist paastu Jumal soovib: murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutud. Aitasin seda meest, nagu mul võimalik oli.

Sellest päevast peale pean paastu uut moodi. Nüüd on mul paastuajal millestki loobumise asemel kombeks anda midagi kellelegi, kes on puuduses.