Jeesus armastab mind
Lugege 2. Korintose 4:15-18
Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt. (2. Korintose 4:16)
Mu ämm ei olnud juba mitu kuud rääkinud, või vähemalt teinud seda meile arusaadaval viisil. Tema mõistust ja keha laastas Alzheimeri tõbi. Küsisime endalt sageli, mida ta võis mõelda või sügaval sisimas tunda.
Ühel õhtul söötsime abikaasaga vaheldumisi ta emale õhtu-sööki. Kui tema juures istusime, hakkasin tasakesi laulma: “Jeesus armastab mind, seda tean.” Ta nägu lõi korraks särama ja ta noogutas. “Jah, see on tõsi,” ütles ta selgelt, nii, nagu ta oli rääkinud aastaid varem.
See kestis vaid hetke, kuid sellest piisas. Mu ämm ei suutnud iseseisvalt süüa. Ta ei saanud rääkida. Ta ei tundnud isegi meid enam ära. Kuid sügaval tema hinges hoidis Jeesuse armastus teda endiselt üleval. Mitte miski – isegi Alzheimeri tõbi – “ei suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas” (Rooma 8:39).
Ühel õhtul söötsime abikaasaga vaheldumisi ta emale õhtu-sööki. Kui tema juures istusime, hakkasin tasakesi laulma: “Jeesus armastab mind, seda tean.” Ta nägu lõi korraks särama ja ta noogutas. “Jah, see on tõsi,” ütles ta selgelt, nii, nagu ta oli rääkinud aastaid varem.
See kestis vaid hetke, kuid sellest piisas. Mu ämm ei suutnud iseseisvalt süüa. Ta ei saanud rääkida. Ta ei tundnud isegi meid enam ära. Kuid sügaval tema hinges hoidis Jeesuse armastus teda endiselt üleval. Mitte miski – isegi Alzheimeri tõbi – “ei suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas” (Rooma 8:39).
Nancy C. Todd (Kentucky)