Enam kui võileib
Lugege Jaakobuse 2:14-18
Kui mõni vend või õde oleks alasti ja neil oleks puudu igapäevasest toidusest ning keegi teist ütleks neile: „Minge rahuga! Soojendage end ja sööge kõhud täis!”, aga te ei annaks neile ihu jaoks hädavajalikku – mis oleks sellest kasu? (Jaakobuse 2:15-16)
Kui olin 25-aastane, siis otsustasin reisida Iirimaale seiklema. Tutvusin võõrastemajas teiste noortega ja otsustasime õhtul kolmekesi mööda Dublinit jalutama minna. Meile tulid vastu sassis juustega mees ja naine, kes palusid raha söögi ostmiseks.
Kuigi üks meist oli vastu, annetasime siiski kokku umbes 5 dollarit. Kui kerjused olid lahkunud, ütles meie kahtlev kaaslane, et see raha kulutatakse tõenäoliselt alkoholi ja uimastite peale ja et ta kavatseb paari jälitada, et seda tõestada.
Natuke vastutahtsi läksime temaga kaasa. Me kõndisime paari kannul üle Liffey jõe ja mööda rahvarohket kõrtsidega ääristatud tänavat. Meie kaaslane tahtis juba oma võidurõõmu väljendada, kuid siis nägime neid väljumas toidupoest kahe võileivaga. Vaatasime vaikides üksteisele otsa ja mõistsime, et sel päeval oli meile endile osaks saanud kingitus. See oli meeldetuletus, et me ei peaks kohut mõistma inimsüdamete üle. Meie asi on Jeesuse kombel inimeste vajadusi kaastundega tähele panna.
Kuigi üks meist oli vastu, annetasime siiski kokku umbes 5 dollarit. Kui kerjused olid lahkunud, ütles meie kahtlev kaaslane, et see raha kulutatakse tõenäoliselt alkoholi ja uimastite peale ja et ta kavatseb paari jälitada, et seda tõestada.
Natuke vastutahtsi läksime temaga kaasa. Me kõndisime paari kannul üle Liffey jõe ja mööda rahvarohket kõrtsidega ääristatud tänavat. Meie kaaslane tahtis juba oma võidurõõmu väljendada, kuid siis nägime neid väljumas toidupoest kahe võileivaga. Vaatasime vaikides üksteisele otsa ja mõistsime, et sel päeval oli meile endile osaks saanud kingitus. See oli meeldetuletus, et me ei peaks kohut mõistma inimsüdamete üle. Meie asi on Jeesuse kombel inimeste vajadusi kaastundega tähele panna.
Wade Griffith (Alabama)