Kogukonnad

Olin suveõhtul teel koju. Pärast vihmasadu paistis päike madalal teeraja kohal, mida ääristasid kõrged pügatud hekid. Põõsad olid kaetud sätendavate ämblikuvõrkudega, millest igaühel oli peremees. Mõtlesin ämblike kogukonna peale, mille liikmed oskasid enda eest hoolt kanda. Selles väljendub Looja imeline tarkus. Kui palju on maailmas inimkooslusi, kel on kõigil oma koht päikese all! Inimesed elavad minu naabruses, aga ka linnakeskuses. Paljudel on tööpäeva hommikuti kiire, on ka haigeid ja töötuid, on suhteprobleemidega inimesi ja hüljatud lapsi. Palvetasin nende kõigi pärast. Mõtlesin ka oma elule ja lähedastele ning õnnistustele, mis mulle osaks on saanud. Tänasin oma Loojat ning otsustasin leida uusi võimalusi ligimeste aitamiseks.