Hingerahu

Kui mu tütar Penelope oli paariaastane, toimus meie kodus sugulaste kokkutulek. Laps viibis kärarikkas toas koos oma paljude nõbudega ja kuna ta oli argliku loomuga, siis vajas ta vahel julgustust. Sellistel hetkedel tatsas ta minu juurde ja pani oma pea hetkeks minu sülle. Kui olin veidi ta pead silitanud, kiirustas ta teiste laste juurde tagasi. Mulle tegi Penelope käitumine rõõmu, sest ta taipas just õigest kohast julgustust otsida. Tollest päevast on mulle jäänud üks kõige helgematest mälestustest minu tütre väikelapseeast. Kui pöördun palves Jumala poole keset stressi, hirmu ja jõuetust, on mul tunne, nagu silitaks Jumal ise mu pead. Ma annan oma mured temale, et minna julgelt eluraskustele vastu. Ma usun, et Jumalale meeldib meid lohutada, nagu kunagi meeldis mulle Penelopet lohutada.