Kindlustunne

Mulle meeldis kiigutada oma lapsi ja lapselapsi. Minu noorem tütar tahtis alati süles olla, sest tal oli nõrk tervis ja ta vajas pidevalt lohutamist. Mässisin ta siis teki sisse, võtsin sülle ja laulsin tasakesi: “Jeesus armastab mind!” See rahustas lapse alati maha. Hiljem oli kord nädalas minu hoida lapselaps Nathaniel, kelle puhul kasutasin sama meetodit. Kui mähkmed olid vahetatud ja lutipudel valmis pandud, panin ta teki sisse ja toitsin süles kiigutades. Ma ei unustanud ka sama laulu laulda. Kui juhtun lugema tänast kirjakohta, siis mõtlen alati oma järeltulijatele. Jumal armastab iga inimest enam, kui mina suudan eales oma lapsi ja lapselapsi armastada. See on hämmastav, et universumi Looja tunneb meist hõisates rõõmu. Ta kutsub meid kõiki oma rüppe, laulab meile ja pakub lohutust ning kindlustunnet.