Märkamine

Minu sõbranna juubeliks panid tema lapsed kokku albumi pere tähendusrikkamatest hetkedest. Kui albumit koos vaatasime, jagas ta selgitusi. Tütre sünnipiltide juurde jõudes meenutas sõbranna, kui raske periood nende elus sel ajal oli: mehe väikefirma oli pankrotti läinud, tema lastega kodune, samas majalaen vajas maksmist ja kõik muud vajadused pealekauba. Vahel ei leidunud kodus muud söögipoolist kui kaerahelbed. Olin seda kuuldes rabatud. Suhtlesime tollal ju tihedalt, lisaks kogunesime noortega nende poole iganädalaselt palvetama – ja samal ajal polnud mul aimugi nende probleemidest. Kindlasti leidunuks märke, ent pahatihti keskendume sedavõrd oma elule, et ligimeste kõige ilmselgemad vajadused jäävad kahe silma vahele. Jeesus ei aidanud üksnes palujaid, vaid märkas ka neid, kes vaikides kannatasid. Kui pikk maa on mõnel meist sellise tähelepanelikkuseni minna! Aga alati on meil võimalus õppust võtta ning Jumala armus kasvada Kristuse sarnasuse poole.