Tähistaevas
Lugege Psalm 8:1-9
Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa temale mõtled, ja inimesepoeg, et sa tema eest hoolitsed? (Psalm 8:4-5)
Oli väga kuum suvi ja mul oli raske öösel majas olla. Et higistamist vältida, kolisin ööseks terrassile magama. Lamasin seal ja vaatasin tähistaevast. Enne Tennessee maakohta elama asumist oli mul vähe võimalust tähti näha, sest linnade valgusreostus seda enam ei võimalda. Uues elukohas olid ööd pimedad ja taevas pakkus imelist vaatepilti. Looduse ilu tekitab minus eksistentsiaalseid mõtteid. Kuidas on võimalik, et ma üldse sellises universumis olemas olen? Kas peaksin selle eest tänulikkust väljendama? Olen palvetanud, et oskaksin alati jääda Looja ees alandlikuks ja tänulikuks.
Doug Hagler (Tennessee, USA)