Vajadused

Keskkoolis õppides kuulsin koju tulles sageli vanemate küsimust: „Kuidas sul täna läks?“ Tavaliselt andsin lühikese vastuse ja hoidsin kõik üksikasjad endale. Milleks vanemaid nendega koormata? Hiljem mõistsin, et need küsimused polnud kantud uudishimust, vaid siirast armastusest minu vastu. Olen siin märganud sarnasust palvetamisega. Vahel on tundunud, et Jumalat pole mõtet kõigi probleemidega tülitada. Mis on minu mured võrreldes suurte hädadega kõikjal maailmas? Selline mõtteviis ei sobi tegelikult kokku osaduse vajadusega. Jumal tahab teada, mis meie südant vaevab. Teda huvitab, kuidas meie päev on läinud. Tänane kirjakoht julgustab meid heitma oma mured Jumalale, kes meie vajadustest hoolib. See ei välista palvetamist teiste inimeste ja kogu maailma pärast – me oleme kutsutud ligimesi armastama.