Sõrmejäljed
Lugege 2. korintlastele 1:3-7
Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal! Tema julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab. (2. Korintlastele 1:3-4)
Minu elutoas on klaasuksega puhvet, mille riiulitel on mitmesuguseid mälestusesemeid. Need köidavad vahel minu väikeste lastelaste tähelepanu, kes suruvad oma käed ja näod vastu klaasi. Seda on lõbus vaadata, kuid kui lapsed on lahkunud, vajavad klaasid puhastamist. Kui ere päikesevalgus tuppa tungib, on kõik sõrmejäljed hästi näha.
Need jäljed panid mind elu üle järele mõtlema. Keerulistel aegadel olen vahel unustanud Jumala sekkumised oma ellu. Vahel olen kahelnud koguni palvekuulmistes ja minu olukorrast hoolimises. Hiljem, kui Jumala valgus on neid aegu valgustanud, olen näinud tema jälgi – juhtimist, lohutamist ja ligiolu igal sammul.
Carol Elaine Harrison (Saskatchewan, Kanada)