Nõuanne

Oli laupäev, aga mul polnud ikka veel valitud jutluse teemat. Palvetasin selguse saamise pärast, kuid olin ärevil ja hajevil. Püüdsin oma mõtteid koondada, aga siis tuli minu juurde mu kaheksa-aastane poeg Manuel. Eelmisel õhtul olin olnud temaga liiga karm, sest ta ei kuulanud sõna. Katkestasin korraks oma töö ja vabandasin poisi ees oma pahameele pärast. Rääkisin temaga ka Jumala andestusest. Vestluse käigus mainisin, et püüan jutlust kirjutada, kuid nagu ta tühjalt arvutiekraanilt näeb, ei lähe see kuigi hästi. Manuel vaatas mulle silma ja küsis: „Aga ema, miks sa ei kirjuta sellest, mida sa mulle just rääkisid?” Seejärel ta jooksis mängima. Jumal oli mu palvele vastanud! Mul oli nüüd olemas jutluse sisu ja pealkiri: Jumal andestab. See kogemus oma väikese pojaga tuletas mulle taas meelde, kui olulised on lapsed Jumala riigis ja kuidas Jumal võib meiega rääkida just laste kaudu.